Anneliise on endale saanud laisa emme, sest üks kord kuus blogi uuendada on ikka vähe küll. Tegelikult on võibolla vabandusi ka - laps kasvab ja muutub aktiivsemaks, magab vähem päeval. Hetkel harjutame keeramist, aga eks ikka masseerime ja võimleme ka, laps tegeleb juba mänguasjadega ja muidugi topib asju hoolega suhu ja tatistab suure rõõmuga:)
Lisaks maadleme endiselt ka söömisega, sest emme ei taha endiselt last jätta ainult pudelitoidule. Õnneks on Eestisse jõudnud ka Medela lisatoitmissüsteemid (kindlasti see ütleb teile jube palju), ehk siis sööme nii, et emme riputab endale rinnapiimaasendajaga pudeli kaela, millest voolikud jooksevad tissideni ja nii saab laps korraga süüa rinnapiima ja lisatoitu. Ehk siis emmel ei kao piim ära ja lapsel kaaluiive ka korras ning laps saab kasulikud asjad rinnapiimast kätte. Iseasi muidugi kaua Liise nii viitsib voolikust ja tissist korraga süüa, ta ju natuke pirtsakas ses osas. Lisaks võtab sedasorti söömaaeg ka kauem aega, sest piim ei voola nii lihtsalt kui pudelist. Nii need päevad lähevad.
Emme ja issi olid vahepeal haiged, issi rohkem, emme vähem. Kurguvalu, nohu, köha ja väike palavik ka. Haigused saabusid selle kohutava külmalaine järel, mil Puhja korteris oli stabiilselt toatemperatuur 15 kraadi. Paariks päevaks evakueerusime ka Vissi külla vanaema-vanaisa juurde sooja. Elektriarve on kütmise tõttu neljakohaline. Siiani on Liise ilusasti vastu pidanud, loodame, et nohupoiss jääb ka seekord lumehange ja last kimbutama ei tule.
Veebruarikuu esimesel päeval oli emmel vaja linnas käia ja laps oli jälle vanaema hoida. Õhtul kui issi töölt tuli ja hakkasime peale suurt lumesadu koju minema, ei õnnestunud meie Fordil end Vissi küla mäest üles vedada ja nii vajus ta suurde lumehange ja juhipoolse küljega kraavi. Kaevasime autot kogu perega (vanaema-vanaisa ka) hangest välja kaks tundi ja lõpuks aitas ka naastrehvidega Honda Fordi kraavist välja tõmmata. Auto jäi terveks ja Anneliise tudus rõõmsalt kogu selle aja tagaistmel turvatoolis. Ikkagi värske õhk ja aegajalt rappuv auto, lisaks rahustavad mootoripöörded, mis vahepeal päris suurt lärmi tegid, aga lapsele see vist meeldis. Kui lõpuks kell 23 koju Puhja maandusime, ärkas Liise üles ja oli nii puhanud ja heas tujus, et jutustas, mängis ja sõi kella 2ni öösel:) Huvitav algus aasta teisele kuule!:D
Aga vaata kui palju pilte me teinud oleme:
Lisaks maadleme endiselt ka söömisega, sest emme ei taha endiselt last jätta ainult pudelitoidule. Õnneks on Eestisse jõudnud ka Medela lisatoitmissüsteemid (kindlasti see ütleb teile jube palju), ehk siis sööme nii, et emme riputab endale rinnapiimaasendajaga pudeli kaela, millest voolikud jooksevad tissideni ja nii saab laps korraga süüa rinnapiima ja lisatoitu. Ehk siis emmel ei kao piim ära ja lapsel kaaluiive ka korras ning laps saab kasulikud asjad rinnapiimast kätte. Iseasi muidugi kaua Liise nii viitsib voolikust ja tissist korraga süüa, ta ju natuke pirtsakas ses osas. Lisaks võtab sedasorti söömaaeg ka kauem aega, sest piim ei voola nii lihtsalt kui pudelist. Nii need päevad lähevad.
Emme ja issi olid vahepeal haiged, issi rohkem, emme vähem. Kurguvalu, nohu, köha ja väike palavik ka. Haigused saabusid selle kohutava külmalaine järel, mil Puhja korteris oli stabiilselt toatemperatuur 15 kraadi. Paariks päevaks evakueerusime ka Vissi külla vanaema-vanaisa juurde sooja. Elektriarve on kütmise tõttu neljakohaline. Siiani on Liise ilusasti vastu pidanud, loodame, et nohupoiss jääb ka seekord lumehange ja last kimbutama ei tule.
Veebruarikuu esimesel päeval oli emmel vaja linnas käia ja laps oli jälle vanaema hoida. Õhtul kui issi töölt tuli ja hakkasime peale suurt lumesadu koju minema, ei õnnestunud meie Fordil end Vissi küla mäest üles vedada ja nii vajus ta suurde lumehange ja juhipoolse küljega kraavi. Kaevasime autot kogu perega (vanaema-vanaisa ka) hangest välja kaks tundi ja lõpuks aitas ka naastrehvidega Honda Fordi kraavist välja tõmmata. Auto jäi terveks ja Anneliise tudus rõõmsalt kogu selle aja tagaistmel turvatoolis. Ikkagi värske õhk ja aegajalt rappuv auto, lisaks rahustavad mootoripöörded, mis vahepeal päris suurt lärmi tegid, aga lapsele see vist meeldis. Kui lõpuks kell 23 koju Puhja maandusime, ärkas Liise üles ja oli nii puhanud ja heas tujus, et jutustas, mängis ja sõi kella 2ni öösel:) Huvitav algus aasta teisele kuule!:D
Aga vaata kui palju pilte me teinud oleme:
Imeilus
Siin pildil oleme heki taga peidus ja Lenna otsib meid
kokkupakitud koer
kubujussike
paha koer - tegelikult Joss tahtis niiväga jalutama tulla, et enne kui emme miskit teha jõudis maandus koer Liise kõhul
nii magus uni
kuku!
heihei jalutama!
Anneliise esimest korda suures vannis ja koos emmega
see on nii vahva pilt, sellist tõsist nägu kohtab Anneliisel harva:)
mängukaare all
see lelu on Kert Kööbi pärandus (vanaonu pojapoeg)
Liise meenutab siin vanaema Annet, kes on ka sellise näoga, kui ta väikest kirja lugeda püüab (prillid aind puudu):)
naeratus blogikülastajatele!
maitsev tädi Margiti kingitus
kaks kallist
ossaa! mida diivanit!!!
jälle kaks kallist
praegu ratsutab mõmmi Liise seljas, varsti Liise mõmmi turjal
see pilt on siis tehtud, kui me Vissi külas poliitilist varjupaika külma eest otsisime
hoidke alt, siit ma tulen!
emme koristas kappi...
väike rullnokk! (tegu on plaastriga, mida kasutame söömisel voolikute kinnitamiseks emme külge)
ära sega, ma tahan tuttu jääda ju...
...ja õnnestuski
Nüüd teeb Anneliise blogikülastajatele natuke nägusid:
uhhuuu!
...hmmm, las ma mõtlen veidike selle asja üle
jep:)
mul on hamster põses...või oli see hamstripõsed?!
lemmikmänguasi - peeglitita! Tore vestluspartner, kuigi Liise alguses veidi võõrastas, aga varsti said sõbraks. Nüüd Liise juba teab, et kui mähkmevahetuse ajal kõhuli keerata, on peeglitita kohal!
alamõõduline rääbis, ainult 5,6 kgKas oli huvitav?
Kohtumiseni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar