teisipäev, 21. juuli 2015

Ilusaid pilte

Tere!
Ega vist on nii, et peale minu ja Marko seda blogi keegi teine ei külasta ja see on täiesti okei, aga ilusaid pilte on siia ikkagi hea postitada ja kui keegi peaks neid soovima enda arvutisse, saab nad kohe siia suunata (näiteks tädi Margit).

Ma olen peagi juba 2 kuud Taanist kodus ja taanlaste positiivne ellusuhtumine ja väärikas elunautlev olek minust eht-eestlaslikult lahkunud.
Ühesõnaga seda teavad juba kõik, et Erik Osvald mind lennujaamas ära ei tundnud ja läks aega enne, kui taas ta südamesse tee urgitseda suutsin. Anneliise kohanes kenasti ja tema igapäevased probleemid on seotud pigem kehva suhtlemisoskusega ja enda emotsioonide vähese analüüsivõimega. Seda kõike on peaksime meie vanematena talle õpetama. Väga raske on aga jääda rahulikuks kriiskamise, ustepaugutamise ja muu märatsemise peale. Samas, lasteaiaõpetajadki hoiatasid ette, et enne kooliminekut peaks olema veel üks jonniperiood. Parem tulgu see varem, kui kõvasti hiljem ja hullemana.

Taanist veel rääkides, kuigi reis oli väga kasulik, õpetlik ja meeldiv, siis enam ma sellist retke ette ei võtaks. Sain sellest aru alles siis, kui mingi aja olin kodus olnud. Ilmselgelt olin kogu 5 nädalat üpris pinges ja stressis perest eemaloleku tõttu. Lahkumine, eemalolek ja saabumine sujus kõik küll väga hästi, aga seda vaid oma emotsioonide ülima kontrolli tõttu. Ei tahaks seda lahkumist enam uuesti ette võtta. Isegi Marko oli närvis ja me mõlemad püüdsime laste pärast tugevad olla. Igatahes see vaatepilt, kui ma lennujaama turvakontrollis üleriideid tagasi selga ajasin ja märkasin, et Marko hoiab Liiset kõrgel oma pea kohal, et plika mulle veel viimast korda lehvitada saaks, ei lähe vist küll kunagi meelest. Ei taha enam nii kauaks eemale minna! Samas kojutuleku rõõm oli nii suur ja kuigi ma oma "tere tulemast koju, kallis emme" vastuvõttu veidi lennujaamas ootama pidin, on ikka kodu parim koht maailmas :)

Pildid räägivad iseenda eest.





3 kallist meest


ei karda kortse


kõige värskem onu opal






kui siis 35 sai, tiriti ta restorani


Raudseppad originaalis

Puhja issid korvallituuril

taas üks vastutusrikas töö



näppasime Laureeni ja viisime ta parki šašlõkirulli sööma

ja siis tuli ta meile filmi vaatama....varusime veits snäkke

maaasikatort



Victoria



Rally Estonia






2 kommentaari:

Anett ütles ...

A mina ka vaatan! Armsad pildid tõesti:)

Anonüümne ütles ...

No ei ole nii, et keegi ei vaata. Kogu aeg vaatame ja kõiki vanemaid pilte ka. Kommentaare mulle aga ei meeldi kirjutada aga ma loodan et sellest olete juba aru saanud. Ma olen nüüd ka anonüümne, sest muidu peab logima ja parool on kuskil (kasutan jube harva).

Pille